Sääʹmnuõri čeäppõspeeiʹv
Sääʹmnuõri čeäʹppvuõđpeiʹvv lij leämmaš nuõr kulttuur- da čeäʹppvuõđstaarjõõttji vuõssmõs areena juʹn 1970-lääǥǥast vueʹljeeʹl. Määŋg ânnʼjõžääiʹj tobddum jeeʹres sueʹrji čeäppniiʹǩǩin lie vuäǯǯam šõddmõõžžin vuõssmõs čuäʹjtemkriʹlcces da jeäʹnnǩiõllsaž ǩiiččeeʹjes. Čeäʹppvuõđpeiʹvv nâânad sääʹmpäärnai da -nuõri õʹhhtekuullâmvuõđ da identiteeʹtt, staarjõõzzid di sääʹmǩiõl âânnmõõžž da mättjummuž.
Čeäʹppvuõttpeiʹvv lij sääʹmnuõri jiijjâs juõʹǩǩ ekksaž ǩičldõk čeäppõõzzlaž silttummšest
Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv lij piiri-iiʹjji riâššâmvuâlaž määŋgčeäppõõzzlaž obbvuõtt, kååʹtt nåårr õʹhtte sääʹmpäärnaid da –nuõrid di sääʹmǩiõli mättʼtõõzzâst åårrai vuässõõđjid. Šõddmõš taʹrjjad vueiʹtlvažvuõđ raaveed ǩiõlltääid, raajjâd õhttvuõđid da tobddâd sääʹmkulttuur õõutsââʹjest.
Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeiʹvv lij vieʹssel da eunnas šõddmõš, koozz valmštõõđât jeäʹrben škooulin da mättstroiʹttlin ǩeeʹjjmieʹldd eeʹjj. Uʹčteeʹlin da ohjjeeʹjin lij vääžnai rool šõddmõʹšše vuässõõđji nuõri smeʹllkâttmõõžžâst da ohjjummšest. Noorõõttmõš tåimm čuäʹjtemkriʹlccen nuõri silttummša da tääidai ooudâsviikkmõʹšše. Nuõri jiõččsnäätnaivuõtt šâdd čuäʹjtõõttâmtoobdâlm da maacctõõzz mieʹtt.
Čeäʹppvuõttpeeiʹv čeäppõs-šlaaj vaajtâʹlle piiri-iiʹjji
Čeäʹppvuõttpeeiʹv čeäppõs-šlaaj vaajtâʹlle piiri-iiʹjji. Čuäʹjteeʹj čeäppõs-šlaaj lââʹssen ǩiččlõõđât smeʹllkââʹttet ǩiččlõddi, peäʹlest vaʹlddi, äʹrbbvuõđliʹžže (mâta livđe, leuʹdd, juõigg da ǩiõtt-tuâjj) leʹbe eettlaž čeäppõs-šlaaji vaʹlljummša jiijjâz kulttuurlaž jiõččõõlmtõõzzâst. Čeäʹppvuõttpeiʹvv smeʹllkâtt päärnaid da nuõrid kreevsõsvuõʹtte da ǩiõččlâʹstted ođđ šlaajid. Määŋgčeäppõõzzlaž šõddmõõžž teeʹm liâ mutstõõvvâm jm. karttčeäppõõzz, tivttǩeâšttõõttmõõžž, bäʹnddsoiʹttjummuž, kartträäid, vuäʹniǩjieʹllikaart, roolpihttsi, sääʹmpiiutâs- da ǩiõtt-tuâjjčuäjtõõzzi di leuʹdd- da musikktuâjjpaaʹji kõõskâst.
Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹv poodd lij leämmaž nääʹllen vaʹlljeed ǩeâštʼteeʹj väʹlddkååddlaž čeäʹppvuõttpeivva. Ođsmõõvvâm Nuõri Kulttuur-šõddmõš riâžžât juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj määŋgčeäppõsfestivaalân da kõskkiiʹjjin määŋgpäikksiʹžžen neʹttšõddmõššân. Väʹlddkååddlaž šõddmõš taʹrjjad sääʹmnuõrid vueiʹtlvažvuõđ čuäʹjted jiijjâs silttummšes õinn šuurab ǩiiččeeʹjid da tiʹnt-aa pueʹreed tääideez.
Čeäʹppvuõttpeeiʹvest liâ kuʹǩes äʹrbbvuõđ
Sääʹmnuõri čeäʹppvuõttpeeiʹvest liâ kuʹǩes äʹrbbvuõđ, ǥu tõn leäʹt riõššum juʹn 1970-lååǥǥ alggiiʹjjin ääʹljeeʹl. Sääʹmteʹǧǧ lij riâššâm šõddmõõžž eeʹjjest 1998 vueʹljeeʹl. Kuʹǩes äʹrbbvuõđid ââʹnet ciistâst veâl õinn ǥu šõddmõõžžid riâžžât. Čeäʹppvuõttpeeiʹv neʹttseeidaid liâ norrum snimldõõǥǥ da teâđ čeäʹppvuõttpeeiʹvin eeʹjjest 1994 vueʹljeeʹl.Čeäʹppvuõttpeiʹvv lij maacctum sääʹm dommvuuʹdest jeeʹres paaiʹǩin jäʹrjstum leʹbe jooʹtti noorõõttmõššân, koʹst Sääʹmteeʹǧǧ vuâllsažvuõđâst tåimmai kõõskõõzz vueiʹtlvâʹstte noorõõttmõõžž teâuddjummuž da päärna da nuõr räʹjje kulttuurnoorõõttmõõžž čeäppõõzzlaž siiskõõzz.
Čeäʹppvuõttpeeiʹv riâššmõõžžâst vaʹsttee sääʹm päärnaikulttuurkõõskõs Mánnu, sääʹm musikk-kõõskõs da alggmeerai jieʹllikarttkõõskõs Skábma õhttsažtuâjast Sajoozz kääzzkõsjuâkksin. Lââʹssen miârkteei roolâst riâššmõõžžin liâ mieʹldd škooul, juõʹǩǩ sääʹm dommvuuʹd kååʹddest, Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs, sääʹmorganisaatio da sääʹmvuuʹd kååʹdd. Šõddmõõžž teäggat mättʼtõs- da kulttuurministeria.
Õhttvuõtt-teâđ
Petra Biret Magga-Vars
Tåimmohjjeeʹjj, Sääʹm päärnaikulttuurkõõskõs
Minna Lehtola
Musikk-kõõskõõzz plaaneeʹjj
Tarja Porsanger
Alggmeerai jieʹllikarttkõõskõõzz plaaneeʹjj
