Mõõntõõllâmvuäʹpstõs sääʹm kulttuurääʹrb da ääʹrbvuâlaž teâđ kuõskki haʹŋǩǩõõzzin
Ouddmiâsttmõõžž siâzztõõlât ooccâd nåkam tuʹtǩǩeem- leʹbe jeeʹres haʹŋǩǩõõzzid, kook kueʹsǩǩe leʹbe vueiʹtte kuõskkâd sääʹm kulttuurääʹrb da ääʹrbvuâlaž teâđ.
Vuäʹpstõõzz meâldlaž mõõntõõllmõõžž mieʹrren lij staanâd säʹmmlai alggmeervuõiggâdvuõđi teâuddjummuš sääʹm kulttuurääʹrb da ääʹrbvuâlaž teâđ kuõskki tuʹtǩǩummšest da jeeʹres tuåimin, koin lij leʹbe vuäitt leeʹd vaikktõs sääʹm kulttuuräʹrbbe da ääʹrbvuâlaž tiõttu, oouʹdeed sääʹm kulttuurääʹrb da ääʹrbvuâlaž teâđ seillmõõžž da ainsmâʹtted säʹmmlai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ jiiʹjjez kulttuuräʹrbbe da ääʹrbvuâlaž tiõttu.
Säʹmmlai kulttuur, mieʹldd looǥǥeeʹl aunnsallaš da aunnsateʹmes kulttuuräʹrbb mâʹte maainâsäʹrbbvuõtt, ääʹrbvuâlaž teâtt, ääʹrbvuâlaž jieʹllemvueʹjj da kulttuurõõlmtõõzz, koʹlle säʹmmlai vuâđđlaaʹjjin (vuâđđlääʹjj 17.3 §) suõjjuum kulttuurhääʹmme da säʹmmlai vuâđđlääʹjj 121 § 4 momeeʹntest jurddum ǩiõlâz da kulttuurâz kuõskki jiõččvaldšma (kč. še HE 248/1994 vp). Jiõččvaldšma kuulli tuâjaid håidd Sääʹmteʹǧǧ.
Säʹmmlai kulttuurääʹrb suõjjlummuš vuâđđââvv säʹmmlaid alggmeeran staaneei meeraikõskksaž vuõiggâdvuõʹtte da meerlaž lääʹjjšiõttummša di säʹmmlai ääʹrbvuâlaž teâttan očndõõtti naaʹlid da vuõiggâdvuõttfiʹttjõõzzid. Meeraikõskksaž suåppmõõžžin da čõnnõõttmin kõskksumõs lie ÕM:i alggmeerai čõõđtõs (artikla 11 da 31) di alggmeerai maaiʹlmkonfereeʹns loppäʹššǩeʹrjj, ÕM:i biolooglaž määŋghämmsažvuõđ kuõskki õõlmâs-suåppmõš (artikla 8 (j) da 10 (c)), di Unesco õõlmâs-suåppmõš aunnsateʹmes kulttuurääʹrb suõjjlummšest.
Mõõntõõllmõõžž meâldlaž ouddmiâsttmõõžž kuõskki ooccmõõžžid âlgg vuõltteed Sääʹmtegga pååʹšt mieʹldd addrõʹsse Sajos, 99870 Aanar leʹbe neʹttpååʹšt mieʹldd addrõʹsse info@samediggi.fi.
Nääʹl viiŋk haʹŋǩǩõõzzâst vaʹstteeʹjid da tuʹtǩǩeeʹjid
Leäkku tââđjubun ouddâl ko mâŋŋa õhttvuõđâst Sääʹmtegga haʹŋǩǩõssâd pirr. Haʹŋǩǩõssâd teeʹmm (ouddm. tiõrvâsvuõttsueʹrj tuʹtǩǩummuš) leʹbe vaikktõõzz vuâlaž äʹšš (ouddm. mott vuuʹd pirrõõzz leʹbe kulttuurääʹrb) meäʹrtââll tõn, ǩeäzz Sääʹmteeʹǧǧest tuʹst kannat leeʹd vuõššân õhttvuõđâst (jeeʹres tuåimmvuuʹdi vasttõsouʹddepuhttji õhttvuõtt-teâđ käunnʼje Sääʹmteeʹǧǧ neʹttseeidain õhttvuõtt-teâđain). Jõs jiõk tieʹđ, koon tuåimmvoudda haʹŋǩǩõssad leʹbe tuʹtǩǩummšad kooll, leäkku õhttvuõđâst Sääʹmteeʹǧǧ infooʹje – toʹben tuu ohjjee vuõigg oummu årra.
Ko ääiǥak väʹldded õhttvuõđ, leäk âma kuuitâǥ jiõčč juʹn tobdstam valmštõõleeʹl haʹŋǩǩõssâd/tuʹtǩǩummšad vueiʹtlvaž vaikktõõzzid da eettlaž vaʹǯǯtõõzzid. Lij vääžnai še, što haʹŋǩǩõssâd vuâđđeei siiskõs da äiʹǧǧtaull lie teʹl teâđast, što vuäitčim altteed kuhttu vueʹssbeäʹl peäʹlest heeđâlmlaž saǥstõõllmõõžž.
Sõõrǥab õhttvuõđ välddmõš lij vääžnai tõn diõtt, što vuäitčim õõutsââʹjest ooccâd ǩeâllʼjeei čåuddmõõžžid vueiʹtlvaž negatiivlaž vaikktõõzzid da eettlaž vaʹǯǯtõõzzid. Leäkku âʹte tuõsttlõnji õhttvuõđâst!
Haʹŋǩǩõõzz leʹbe tuʹtǩǩummuž äiʹǧǧtaaul plaanummšest lij še vääžnai väʹldded lokku ääʹšš ǩiõttʼtõõllma Sääʹmteeʹǧǧest di vueiʹtlvaž saǥstõõllmõõžžid mõõnni äiʹǧǧ. Täujja, haʹŋǩǩõõzz/tuʹtǩǩummuž luândast, veeidasvuõđâst di plaani da arvvlõõzzi šlaaʹjest da tääʹrǩesvuõđâst ǩidd ååreeʹl, ääʹšš ǩiõttʼtõõllma mâânn 1 – 2 mp. Mõõn uuʹccben lââʹssčiõlǥtõõzzid taarbšet ääʹšš valmštõõllma tuʹmmjemtuâj vääras, tõn jåʹttlubun ääʹšš ǩiõttʼtõõllmõš Sääʹmteeʹǧǧest ouddan.
Tääujâs ǩiõttʼtõõllâmjiârgg Sääʹmteeʹǧǧest lij tõt, što tuåimmvuuʹd ouʹddepuhttipiisar valmštââll ääʹšš tuʹmmjemtuâj vääras da vuäitt taarbšeʹmmen raukkâd lââʹssčiõlǥtõõzzid tän määʹttest. Ääʹšš vueiʹtet valmštõõllâd äʹšštobddiluʹvddkådda da ooudâs halltõʹsse, leʹbe vuõiʹǧǧest halltõʹsse. Täin maaʹttin še vueiʹtet raukkâd lââʹssčiõlǥtõõzzid haʹŋǩǩõõzzâst leʹbe tuʹtǩǩummšest vaʹstteeʹjest.
Vääldak âma äiʹǧǧtaaulid plaaneeʹn lokku še tõn, što Sääʹmteʹǧǧ jiõčč tuʹmmai aaʹšši ǩiõttʼtõõllmest da tõi äiʹǧǧtaaulin, mõõn diõtt sõõrǥab õhttvuõđ välddmõš lij vääžnai haʹŋǩǩõssad še.