Alggmeerǩiõli meeraikõskksaž lååieeʹǩǩen IDIL 2022–2032

ÕM lij kuultam lååieeʹǩǩpââʹj 2022–2032 Alggmeerǩiõli meeraikõskksaž lååieeʹǩǩen, the International Decade of Indigenous Languages (IDIL).  Maaiʹlm meerast 6 proseeʹnt ǩiõččât kuullâm alggmeeraid, leša ǩiõli mieʹrr, koid alggmeer mainste lij jõnn.  Ärvvtõõlât, što maaiʹlmest mainstum nuʹtt 6 700 ǩiõlâst pâʹjjel 4 000 ǩiõllâd lie alggmeerai ǩiõl. Lååʹj eeʹjj jurddjen lij vuâmmšâʹtted määŋgai alggmeerai ǩiõli kriittlaž vuâkka maaiʹlmveiddsânji.

Alggmeerǩiõli meeraikõskksaž lååieeʹjj täävtõsân lij staanâd alggmeerai vuõiggâdvuõđid seeilted, jeällted da oouʹdeed ǩiõleez da seämmast oouʹdeed pukin suõʹrjin da tuʹmmstõktuâjast ǩiõlʼlaž määŋghämmsažvuõđ. Alggmeerǩiõli lååieeʹǩǩ  taʹrjjad oʹdinak vueiʹttemvuõđ tuejjeed õhttsažtuâj da oouʹdeed maaiʹlmveiddsaž vuârrsaǥstõõllmõõžž. Alggmeerǩiõli meeraikõskksaž lååieeʹǩǩ taʹrjjad vueiʹttemvuõđ äʹlǧǧed taarbšum tååimaid alggmeerai ǩiõli ââʹnnmõõžž staanâm diõtt, jeälltem õuʹdde da õõudummša puk veeʹzz maaiʹlmest.

Ǩiõl lie vieʹltʼteeʹm oummu saaǥǥtummšest da vuârrvaaiktõõzzâst, jurddji juâkkmõõžžâst, jiijjâs õlmmummšest täättas mieʹldd da kreevsânji di õhttsaž identiteeʹtt raajjmõõžžâst. Ǩiõll lij kõskksââʹjest še ooumažvuõiggâdvuõđin da vuâđđluõvâsvuõđin.

Huõlǩani tõʹst, što ǩiõlin lij čuuʹt tääʹrǩes miârktõs, määŋg ǩiõl lie vaarvuâla.  Ǩiõllõõutstõõzz – aainâs alggmeerai seʹst – teivva jeeʹresnallšem vaʹǯǯtõõzzi õõl: geopoliittlaž, tällõõzzlaž, sosiokulttuurlaž da teknolooglaž vaʹǯǯtõõzzi, kookk jäänab leʹbe ooʹccab pääkkte oummuid vaajted ǩiõl da ââʹnned jäänbõsǩiõlid, mâʹte eŋgglõsǩiõl, ruõccǩiõl leʹbe espanjaǩiõl. Teʹl čueʹttiiʹjji historia, teâtt da kulttuurlaž reeʹǧǧesvuõtt lie vaarâst jaukkâd.

Alggmeerai ǩiõl lååʹj eeʹjj IDIL – Alggmeerǩiõli meeraikõskksaž lååieeʹǩǩ äiʹǧǧen jeeʹres čõõnõsjooukin lij vueiʹttemvuõtt vuässõõttâd ǩiõlʼlaž määŋghämmsažvuõđ da määŋgǩiõllsažvuõđ seeiltummša, jeälltummša da tuärjjummša!

Takai teâtt da ääiʹjpoddsaž teâđ Alggmeerǩiõli Meeraikõskksaž lååieeʹjj pirr käunnʼje: