Sääʹmteʹǧǧ lij maantõõttâm Dihtosis-teäggtõõzz puuttmõʹšše: sääʹmteâđ vuäǯǯamvuõʹtte vääžnai haʹŋǩǩõõzz tåimmjummuš lij årstam
Sääʹmteʹǧǧ lij maantõõttâm mättʼtõs- da kulttuurministeria tuʹmmstõʹǩǩe leeʹd miõđǩani nuõrisuåvtõʹsse 30 000 e lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ Dihtosis-tåimmjummuž põõššjen tuejjummšen. Dihtosiizzâst lij leämmaž vääžnai sââʹjj sääʹmteâđ vuäǯǯamvuõđ tuõrvvmõõžžâst. Dihtosis-tåimmjummšest nuõr mättje sääʹmkulttuurâst da tåimmjummuž kägg säʹmmlaid di sääʹmkulttuur pieʹǩǩen nuõri arggteâđ. Tåimmjummšin tuärjjeet sääʹmnuõri vuässadvuõđ, õõutverddsažvuõđ da määŋgnallšemvuõđ.
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõs lij viikkâm čõõđ neellj lookkâmeeʹjj ääiʹj Dihtosis-škooulkueʹssreeisaid, koin sääʹmnuõr kueʹssje mainsteʹmmen säʹmmlažvuõđâst da sääʹmkulttuurâst. Haʹŋǩǩõõzz poodd liâ čõõđ vikkum mättʼtõõzz tuärjjõssân mõõntõõllâmpakk, mobiilsiõr ja video-mättčiâssid. Dihtosis-tåimmjummša lij leämmaž šurr tarbb, da haʹŋǩǩõs lij pââʹjdam juõʹǩǩ eeʹjj šiõttuum täävtõõzzid määŋgǩerddsânji. Še tõn vaikktemvuõđ tuʹtǩǩääm, nuõrisuåvtõõzzin õhttsažtuâjast čõõđ vikkum pro gradu -tuâjj (Heinola, 2 022) čuäʹjti, što Dihtosis lij taarblaž da vääžnai še uʹčteeʹli miõlâst, da što tõʹst lij leämmaž jõnn miârktõs sääʹmnuõri pueʹrrvââjjmõʹšše.
– Lääʹdd riikk lij kaggâm Dihtosis-haʹŋǩǩõõzz positiivliʹžžen ouddmiârkkân meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttraportâsttmõõžžâst tõʹst, mäʹhtt Lääʹddjânnam veekk ooudâs sääʹmteâđ. Lääʹdd riikk ij leäkku kuuitâǥ tuõđeʹld čõnnõõttâm tåimmjummuž ooudâsviikkmõʹšše da meeraikõskksaž õõlǥtõõzzi čõõđ viikkmõʹšše, ǥu tåimmjummuš põõtt põõšši teäggtõõzz vääʹnest, särnn Sääʹmteeʹǧǧ II väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Leo Aikio.
Dihtosis-tåimmjummuž lij čõõđ vikkum OKM pååđteäggtõõzzin jeeʹres iiʹjjin 2018–2022. Õhttsažtuâjast Nuõri Akatemiain čõõđ vikkum haʹŋǩǩõsnallšem tåimmjummuž puuʹđi 30.6.2022. Haʹŋǩǩõõzz miârktõssân lij leämmaž puʹhtted säʹmmlaid da sääʹmkulttuur tobddjen väʹlddmeer nuõrid. Nuõrisuåvtõõzz täävtõssân lij Dihtosis-tåimmjummuž põõõššjen juätkkmõš pieʹǩǩen nuõrisuåvtõõzz vuâđđtåimmjummuž, da tääzz taarbšet 30 000 eeuʹr lââʹssmieʹrrtieʹǧǧ. Haʹŋǩǩõsnallšem tåimmjummuš ij leäkku ǩeâllʼjeei räʹtǩǩummuš, pâi sääʹmteâđ ooudâsviikkmõššân taarbšet täävtõõzzlaž tuâj.
– Riikk täälast 30 000 euʹrred lij tuõđi uuʹcces summ, leša tõin liâ kuuitâǥ miârkteei vaikktõõzz sääʹmnuõri vuässadvuõʹtte, sääʹmteâđ lââʹzztummša da vââʹjjsaaǥǥ da stereotypioi ǩieʹppummša. Lij vuâđđtõllum vueʹrdded riikkâst tän saʹtssjummuž, särnn nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj Anni-Sofia Niittyvuopio.
Sääʹmtiõttu lij jõnn tarbb
Päärnaiäʹššväʹlddneeʹǩǩ võõrâs čiõlǥtõõzz mieʹldd sääʹmpäärna tuäivva Lääʹddjânnma jäänab teâđaid säʹmmlain. OKM ooudâsviikkâmtuâjj-joouk čiõlǥtõs še tuõđi, što vuâđđmättʼtõõzz mättmateriaal jiâ vaʹstted riʹjttjeeinalla sääʹmteâđ taarbid, di tõi seʹst ââʹnnem sääʹmteâđ liâ samai õccnjeʹld, da tõk liâ vännai leʹbe jo-ba puäst. Päärnaiäʹššväʹlddneeʹǩǩ čiõlǥtõõzzâst päärna tåʹbdde, što säʹmmlažvuõđâst, sääʹmǩiõlin da kulttuurâst tieʹđet Lääʹddjânnmest tuõđi siõmmna. Ouddâl puki čiõlǥtõʹsse vuässõõttâm päärna puʹhtte ouʹdde teâđ lââʹzztummuž vääžnaivuõđ. Jõs säʹmmlažvuõđâst teâđčeš jäänab, ouddkäddmõõžž da čårstummuž leʹčči uuʹccben. Čårstummša õhttneei pannääʹšš õõlǥči päärnai miõlâst kaggâd pååđnalla ouʹdde. Čiõlǥtõõzz tåimmehdtõssân lij sääʹmteâđ lââʹzztummuš škooulin da jeeʹres teâđtemkanaalin čårstummuž da ǩeeuʹsummuž ǩieʹppummšen.
– Leʹčči samai gåår, jõs haʹŋǩǩõs puuʹđči ååʹn, ǥu uʹčteeʹl liâ kaunnâm haʹŋǩǩõõzz tåimmjummuž da materiaalid. Norrum maacctõõzz mieʹldd uʹčteeʹlin lij leämmaž hiâlpab ǩiõttʼtõõllâd säʹmmlažvuõđ mättʼtõõzzâst škooulkueʹssreeisai mâŋŋa, da sij liâ tuõđeʹld čõnnõõttâm sääʹmteâđ pohttmõššân pieʹǩǩen mättʼtõõzz, juätkk nuõrisuåvtõõzz väärrsaaǥǥjååʹđteeʹjj Maria Mäkinen.
Päärnaiäʹššväʹlddneeʹǩǩ konttâr čiõlǥtõs (2023): ”Hääʹsǩ, što samai mon vuäǯǯam mättʼtõõttâd tän ǩiõl da tõt lij pieʹǩǩ muu kulttuur”: Sääʹmpäärnai pueʹrrvââjjam da vuõiggâdvuõđi teâuddjummuš
Mättʼtõs- da kulttuurministeria čiõlǥtõs (2020): Sääʹmteâđ avi puuttâm teâđ säʹmmlain? Čiõlǥtõs sääʹmteâđast vuâđđškooul lääʹdd- da ruõccǩiõllsaž mättmateriaalin
Lââʹssteâđ:
Leo Aikio
Sääʹmteeʹǧǧ II saaǥǥjååʹđteeʹjj
leo.aikioat)samediggi.fi
040 621 6505
Anni-Sofia Niittyvuopio
nuõrisuåvtõõzz saaǥǥjååʹđteeʹjj
anni-sofia.niittyvuopio(at)samediggi.fi
040 610 7905
Elli-Marja Hetta,
Nuõripiisar
elli-marja.hetta(at)samediggi.fi
Sääʹmteeʹǧǧ nuõrisuåvtõõzz väʹlddtuâj liâ ooudâsviikkâd sääʹmnuõri ǩiõllʼlaž da kulttuursaž vuõiggâdvuõđid pirr Lääʹddjânnam di raaveed sääʹmnuõri kollʼjemvuõđ sääʹmkulttuuʹre. Nuõrisuåvtõs valmštââll še tõid sääʹmteeʹǧǧ ciâlklmid, alttõõzzid da jeeʹres peäʹlestvälddmõõžžid, kook kueʹsǩǩe sääʹmnuõrid leʹbe sääʹmnuõri jieʹllemåårrmõõžžid.