Kåʹllǩiõll – Tâʹvvjânnmallaš sääʹmǩiõl ǩiõllcistt

Kåʹllǩiõll lij vuâđđuum sääʹmǩiõl õõudâsviikkâm- da jeälltemtuåimi älšmâʹttem diõtt. Sääʹmǩiõlin lie nuʹtt 20 000 – 30 000 mainsteei. Šuurmõs sääʹmǩiõlin lij tâʹvvsääʹmm, koon mainstet Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest da Lääʹddjânnmest. Ruõccjânnmest da Taarrjânnmest mainstet saujjsääʹm-, juuʹlevsääʹm-, uuʹmsääʹm- da piiddâmsääʹmǩiõl še. Lääʹddjânnmest mainstet tâʹvvsääʹmǩiõl lââʹssen aanarsääʹmǩiõl da nuõrttsääʹmǩiõl. Ruõššjânnmest šuurmõs vueʹss sääʹmǩiõl mainsteeʹjin mainste ǩiʹlddsääʹmǩiõl da samai hääʹrves mainste nuõrttsääʹm- da tââʹrjsääʹmǩiõl. Puk sääʹmǩiõl lie vaarvuâla ǩiõl.

Ciist lie vuâđđääm sääʹmaaʹššin Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest da Lääʹddjânnmest vaʹstteei ministeeʹr da täi jânnmi sääʹmtiiʹǧǧi saaǥǥjååʹđteei. Ciist jueʹǩǩeš vuõssmõs vuâra eeʹjj 2004 da tõn miõđât juõʹǩǩ nuuʹbb eeʹjj. Cisttsumm lij 15 000 euʹrred. Tõn vueiʹtet jueʹǩǩed määŋg vuõiʹtti kõõsk.

Ciist miõđât privattoummid leʹbe õõutstõõzzid, kook lie oʹnnstam tuåimmjed miârkkšõõvvâm nalla sääʹmǩiõl oouʹdeem, ooudâsviikkâm leʹbe seeiltem diõtt Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest, Lääʹddjânnmest leʹbe Ruõššjânnmest. Eʹtǩǩõõzz ciist vuäǯǯjest vuäitt tuejjeed privattooumaž, joukk leʹbe õõutstõs Taarrjânnmest, Ruõccjânnmest, Lääʹddjânnmest da Ruõššjânnmest.

Ciist vuäǯǯai vaʹlljad ǩeâšttõõttmõʹšše iʹlmmtum võboršiiʹǩǩi jooukâst Kåʹllǩiõll-ärvvtõõllâmkomitea.

Oouʹdbuž ǩiõllciist vuõiʹtti:

2022

Tâʹvvjânnmallaš sääʹm ǩiõllcistt Gollegiella lij miõttum eeʹjj 2022 emeritusprofessor Ole Henrik Maggaaʹje. Son lij čõõđ jieʹllmes tuejjääm miârkteei tuâj sääʹmǩiõli ouddnummšen, ooudâsviikkmõššân da seeiltummšen. Son lij jieʹllemtuâjaineez čuäʹjtam sääʹmmlaid da ålggmailmma, što sääʹmm lij vääžnai da jieʹlli ǩiõll.

2020
Gollegiella-ciist vuõǯǯu sääʹmǩiõl da kulttuur lehtor Ellen Pautamo da ǩiõlläʹšštobddi Jonar Thomasson. Ellen Pautamo reâugg Sääʹm škooultemkõõskõõzzâst virtuaalškooulâst. Ciist miõʹtteš suu meriittin tâʹvvsääʹmǩiõl uʹčteeʹlen. Jonar Thomasson vuäǯǯai ciist peäʹlest tuâjstes saujjsääʹmǩiõl pueʹrren.

2018

Gollegiella-ciist vuõǯǯu Karin Tuolja Ruõcc Jokkmookkâst da Jekaterina Mechkina Ruõšš Muurmnest. Karin Tuolja lij reâuggam juuʹlevsääʹm pueʹrren Ruõccâst rääʹvesoummust ääʹljeeʹl. Son lij tåimmam uʹčteeʹlen, jåårǥlõõʹttjen, mättmateriaal ooudâsviikkjen da ǩiõlltaʹrǩsteeʹjen. Tuolja lij samai tääʹrǩes ooumaž juuʹlevsääʹm ǩiõllõõutstõõzzâst, da suʹst lij leämmaž kõskksaž miârktõs Taarr da Ruõcc kõskksaž ǩiõllõhttsažtuâjast, jeäʹrben sääʹnnreeʹǧǧesvuõđ ja teermi ooudâsviikkmõõžžâst da Biblija jåårǥlâttmõõžžâst.

Jekaterina Mechkina vuäǯǯai Gollegiella-ǩiõllciist kuʹǩesäiggsaž tuâjstes ǩiʹlddsääʹm sââʹj raaveem diõtt Ruõššâst. Son lij vuässõõttâm sääʹnnreeʹǧǧesvuõđ ooudâsviikkmõʹšše da ǩiʹlddsääʹm sääʹnnǩeeʹrj raajjmõʹšše. Mechkina lij ǩeeʹrjtam ja jåårǥlâttam ǩiiʹrjid di raajjâm mättmateriaalid. Suu ǩeeʹrjes pääiʹǩ määŋgas liâ tobdstõõttâm Muurman vuuʹd ǩiʹlddsäʹmmlai jieʹllma da kulttuuʹre.

2016

Gollegiella-ciist vuõǯǯu Kirsi Paltto, Jan Skoglund Paltto da vueʹbbež Ingá-Márja da Máret Steinfjell.

Kirsi Paltto da Jan Skoglund Paltto vuõǯǯu ciist sij kuʹǩesäiggsaž tuâjstes tâʹvvsääʹmǩiõl, saujjsääʹm da juuʹlevsääʹm ooudâsviikkmõššân. Sij liâ iiʹjji jååʹđeen da veâl še tän peeiʹv vuässõõttâm miârkteeinalla nuʹt alttõõllʼjid ǥu jieʹnnǩiõllsaž päärnaid, nuõrid da vuõrâsoummuid miârktum ǩiõllmättʼteem-mõõntõõllmõõžži da neävvai ooudâsviikkmõʹšše.

Ingá-Márjá Steinfjell da Máret Steinfjell vuõǯǯu ciist jeäʹrbi mieʹldd uʹcclaan ǩiõllvääʹldkååʹmtummuž tuejjeem saujjsääʹmǩiõllsaž saǥstõõllâmprograammâst Steinfjell & Steinfjell, kååʹtt vuäʹnkõs ääiʹjest lij kaggõõttâm vääžnʼjen saujjsääʹmvuuʹd da veeʹzz sääʹmvuuʹd ǩiõl jeälltummuž.

2014
Kåʹllǩiõl miõʹtteš kolmmân ooumže. Ciist vuåǯǯu tâʹvvsääʹmǩiõl uʹčteeʹl da tuʹtǩǩeei Mikael Svonni, ǩeʹrjjneǩ Kerttu Vuolab ja nuõrttsääʹm uʹčteeʹl Seija Sivertsen. Ärvvtõõllâmkomitea ciisti Mikael Svonni kuʹǩesäiggsaž tuâjstes tâʹvvsääʹmǩiõl ouʹdde Ruõccjânnam beäʹlnn. Kerttu Vuolab vuäǯǯai Kåʹllǩiõll-ciist tuâjstes tâʹvvsääʹm mooččâdǩeerjlažvuõđ oouʹdeeʹjen da Seija Sivertsen jieʹllemtuâjstes nuõrttsääʹmǩiõl da nuõrttsääʹmkulttuur di nuõrttsääʹmmõõutstõõzz pueʹrren.

2012
Divvun da Giellatekno Trooms universiteeʹttest di Aleksandra Andrejevna Antonova da Nina Jeliseevna Afanasjeva vuåǯǯu eeʹjj 2014 ǩiõllciist. Antonova da Afanasjeva vuåǯǯu ciist, ko suäna lie reâuggam kuuʹǩǩ ǩiʹlddsääʹm äärvouddmõõžž kaggmõõžž diõtt ǩiiʹrjid ǩeeʹrjteeʹl di jåårǥlâʹtteeʹl säämas da sääʹmǩiõlâst. Tõn lââʹssen suäna lie reâuggam ortografiakõõččmõõžži kõõskâst. Divvun da Giellatekno vuåǯǯu ciist ođđäiggsaž teknologia äuʹǩǩummšest nuʹtt, što tõt lij vueiʹtlvâsttam sääʹmǩiõllsaž õõʹnnʼjid neeʹttest taʹrjjeemnalla åårrai vuõiʹǧǧestǩeeʹrjtõõzz- leʹbe vuõigglookkâmprograammid di sääʹnnǩiiʹrjid.

2010
Kueʹhtt sääʹmneezzan, Máret Sárá Karasjooǥǥâst di Lajla Mattson Magga Kautokeinost jueʹǩǩe eeʹjj 2010 ǩiõllciist. Sárá lij ooudääm sääʹmǩiõl uʹčteeʹlen, journalisttân da ǩeʹrjjneʹǩǩen. Son lij ǩeeʹrjtam mättǩiiʹrjid di noorrâm jm. siõrid da sääʹnnväjjsid ǩeʹrjjen. Mattson Magga lij tuâjees pääiʹǩ huõllâm, mättʼtam da ooudääm saujjsääʹmǩiõl. Son lij ǩeeʹrjtam saujjsääʹm sääʹnnǩiiʹrjid, mooččâd- da ämmatǩeerjlažvuõđ di tõn lââʹssen tuejjääm jåårǥlâʹttemtuâjaid da noorrâm ǩiõllteeʹstid.

2008
Sámi Siida Uccjooǥǥâst Lääʹddjânnmest da Henrik Barruk Straejmieʹjjest Ruõccjânnmest jueʹǩǩe eeʹjj 2008 ǩiõllciist. Sámi Siida -õhttõs vuâǯǯai ciist sääʹmǩiõl sââʹj nââneem diõtt tuejjuum tuâjast Uccjooǥǥ kååʹddest. Henrik Barruk lij kuuʹǩǩ dokumentââstam da jeälltam uuʹmsääʹmǩiõl. Vuõssmõs ǩeeʹrjtõõzz, koid õlmstõʹtteš säämas 1600-lååǥǥast, leʹjje ǩeeʹrjtum uuʹmsääʹmǩiõʹlle, jm. ABC-ǩeʹrjj.

2006
Harald Gaski da Jouni Moshnikoff vuåǯǯu eeʹjj 2006 ǩiõllciist. Jouni Moshnikoff (1940-2012) ciʹsttješ kuʹǩesäiggsaž da kõrr tuâjast nuõrttsääʹmǩiõl pueʹrren. Harald Gaski lij tuejjääm veiddsõs ǩiõlloouʹdeemtuâj da jiiʹjjes tuʹtǩǩeemtuåimmjummšiʹnes leämmaž miârkteei tuejjeei sääʹmǩiõllsaž mooččâdǩeerjlažvuõđ äärvouddmõõžž kaggmest.

2004

Ella Holm Bull da Anarâškielâ servi (aanarsääʹmǩiõl õhttõs) vuäǯǯai emansa vuâđđuum tâʹvvjânnmallaš sääʹmǩiõl Kåʹllǩiõll-ciist eeʹjj 2004. Ella Holm Bull (1929-2006) tuejjii obb jieʹllmes tuâj saujjsääʹmǩiõl oouʹdeem diõtt. Suu täävtõssân leäi lââʹzzted nuʹtt njäälmlaž ko ǩeerjlaž saujjsääʹm âânnmõõžž. Anarâškielâ servi lij tõn rääʹjest, ko õhttõõzz vuâđđeeš Aanrest eeʹjj 1986, reâuggam kõrrsânji aanarsääʹmǩiõl jeälltem ouʹdde.

Lââʹzz: https://oikeusministerio.fi/saamenkielet