Sääʹmteeʹǧǧ vaal
Säʹmmlaid lij alggmeeran vuâđđlääʹjjest staanum jiiʹjjez ǩiõlâs da kulttuurâs kuõskki jiõččvaaldâšm säʹmmlai dommvuuʹdest. Jiõččvaaldâšm plaanad da veekk čõõđ sääʹmteʹǧǧ eeʹjjest 1996 looǥǥeeʹl (Lääʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧest 17.7.1995/974). Sääʹmteʹǧǧ lij säʹmmlai jiiʹjjez meervääldlaž võboršeǩjoukk, koon tuâjjan lij håiddad säʹmmlai jiiʹjjez ǩiõl da kulttuur di säʹmmlai sââʹj alggmeeran kuõskki aaʹššid.
Sääʹmteeʹǧǧ vaal-luʹvddkåʹdd peejj toiʹmme vaalid sääʹmteeʹǧǧest uvddum lääʹjj 4 lååǥǥ da vuõiggâdvuõttministeria vaalmõõntõõllmest uvddum asetõõzz (3.11.2006/965) meâldlânji. Jiõnstemvuõiggâdvuõttneʹǩǩen lie säʹmmla, ǩeäk lie mieʹrǩǩuum sääʹmteeʹǧǧ vaal-loǥstõʹǩǩe. Jiõnstemvuõiggâdvuõttneeʹǩǩ säʹmmla lie še vaalânnsa da vueiʹtte äʹlǧǧed vaalin võboršeʹǩǩen.
Sääʹmteeʹǧǧ vaalid tuåimtet juõʹǩǩ neelljad eeʹjj.
Vaal-loǥstõõǥǥ raajjmõš da tõõzz ooʒʒõõttmõš
Vaal-luʹvddkåʹdd mieʹrǩǩad vaal-loǥstõʹǩǩe tõid säʹmmlaid, kook leʹjje jiõnstemvuõiggâdvuõttneʹǩǩen eeʹjj 2019 vaalin.
Oouʹdbuž vaalin vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩuum oummui päärna, kook lie puättam jiõnstemvuõiggâdvuõttâkka leʹbe tieuʹdde 18 eeʹǩǩed mââimõõzzâst vaali mââimõs peeiʹv, mieʹrǩǩeet vaal-loǥstõʹǩǩe tõn mâŋŋa, ko sij lie iʹlmmtam što sij âʹnne jiiʹjjez säʹmmliʹžžen. Tät iʹlmmtõs âlgg tuejjeed vaaleeʹjj oudldeei rosttovmannu mââimõs peivva mõõneeʹst.
Vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩeet še tõid oummid, ǩeäk jiõčč ǩeerjlânji ooʒʒâʹtte vaal-loǥstõʹǩǩe da ǩeäid vaal-luʹvddkåʹdd tuâtt jiõnstemvuõiggâdvuõđlaž säʹmmliʹžžen. Vaal-loǥstõʹǩǩe vuäitt ooʒʒõõttâd sääʹmteʹǧǧlääʹjj 3 § 1 momeeʹnt 1, 2 da 3 pääiʹǩ 21 § vuâđain.
Raukkmõš vaal-loǥstõʹǩǩe väʹlddem diõtt leʹbe tõʹst jaukkeem diõtt âlgg tuejjeed vaal-luʹvddkååʹdd tän diõtt rajjum ooccâmlomaakkin, kååʹtt âlgg maaccted vaal-luʹvddkådda pååʹšt mieʹldd nuʹtt, što tõt lij mieʹrrpääiʹǩest mââimõõzzâst vaaleeʹjj oudldeei rosttovmannu 31. peeiʹv čiâss 16.00.
Iʹlmmtõs jiõnstemvuõiggâdvuõđâst
Vaal-loǥstõʹǩǩe mieʹrǩǩuum säʹmmla vuäǯǯa iʹlmmtõõzz jiõnstemvuõiggâdvuõđâst, vaal-loǥstõõǥǥ vueiʹnnemnalla åårramääiʹjest da -paaiʹǩin da jeeʹres vaali tuåimtummša õhttneei aaʹššin pååʹšt mieʹldd täʹlvv-pâʹsslašttâm-mannust vaaleeʹjj. Pukid jiõnstemvuõiggâdvuõđ raukkjid vuõltteet ouddâl vaal-loǥstõõǥǥ vueiʹnnemnalla piijjmõõžž teâđ tõʹst, lie-a sij mieʹrǩǩuum vaal-loǥstõʹǩǩe avi jie.
Vaal-loǥstõk lij vueiʹnnemnalla vaaleeʹjj pâʹsslašttâm-mannust 10 ǩeäččlõs arggpeiʹvven, ij kuuitâǥ arggsueʹvet. Vaal-loǥstõõǥǥ tääʹrǩab vueiʹnnemnalla åårramääiʹjest da – pääiʹǩest iʹlmmtet õõlmâs kuultõõzzin.
Ooumaž, kååʹtt lij miõlstes kuõđđum vuõiggâdvuõđtää meädda vaal-loǥstõõǥǥâst leʹbe koon kuõskki meârkkõs vaal-loǥstõõǥǥâst lij vââǥǥlaž, vuäitt ǩeerjlânji õõlǥted vuõiǥõõzz vaal-luʹvddkååʹddest mââimõõzzâst 14 peiʹvven vaal-loǥstõõǥǥ vueiʹnnemnalla âânnmõõžž kuõskki ääiʹj puuttmest. Vaal-luʹvddkååʹdd tuʹmmstõʹǩǩe obbžurr vuäitt viikkâd vuõiǥeemõõlǥtõõzz sääʹmteeʹǧǧ halltõõzz räʹtǩǩeem vuâlla.
Võboršeeʹǩǩ piijjmõš
Võboršeeʹǩǩ sääʹmteeʹǧǧ vaalid vueiʹtte piijjâd uuʹccmõsân kolmm jiõnstemvuõiggâdvuõđla säʹmmla mââimõõzzâst 31 peiʹvven ouddâl vaaltuåimtõõzz alttummuž. Võboršeeʹǩǩ piijjmõõžžâst teâđtet õõlmâs kuultõõzzin. Võboršeǩpiijjmõõžž diõtt tiuddeet vaal-luʹvddkååʹdd raavam lomaakk. Vaal-luʹvddkåʹdd ǩiõttʼtââll võboršiiʹǩǩi vaalââʹntemvuõđ, rääjj da raavad siʹjjid kuõskki võboršeǩloǥstõõǥǥ da õlmstââʹtt tõn mââʹjeeǩâni.
Vaali tuåimtummuš
Sääʹmteeʹǧǧvaalid tuåimtet vaaleeʹjj čõhččmannu vuõssmõs tiudd neäʹttel vuõssaarǥâst aʹlǧǧi neellj neäʹttel äiʹǧǧen. Vaaläʹššǩiiʹrjid tuåimtet jiõnstemvuõiggâdvuõttniiʹǩǩid čõhččmannu aalǥâst pååʹšt mieʹldd ǩeʹrjjuum ǩeʹrjjen da jiõnsteei maaccad vaaläʹššǩiiʹrjid vaal-luʹvddkådda seämmanalla ǩeʹrjjuum vuõlttõssân ko lij jiõnstam. Pååʹštest vuõlttuum vaaläʹššǩeeʹrj âʹlǧǧe leeʹd vaal-luʹvddkååʹddest jiõnilaʹsǩǩeem alttummša mõõneeʹst.
Jiõnilaʹsǩǩummuž altteet vaali alttummšest viiđad neäʹttel vuõssaarǥ. Sääʹmteeʹǧǧ vuäzzliʹžžen šâʹdde tõk 21 vuäzzliʹžžed, ǩeäk lie vuäǯǯam jäänmõsân jiõnid oudldeeʹl, što sij jooukâst lie uuʹccmõsân kolmm vuäzzla juõʹǩǩ säʹmmlai dommvuuʹd kååʹddest (õhttsiʹžže 12). Lââʹssen täin juõʹǩǩ kååʹddest šâdd vaʹlljuum õhtt vääʹrrvuäzzlaž (õhttsiʹžže 4).
Vaal-luʹvddkåʹdd raavad vaal puåđõõzz kuälmad peeiʹv jiõnilaʹsǩǩeem alttummšest sij âânnam såbbrest.