Sámiid guoski vuoigatvuođanorpmaid tulkon ja heiveheapmi gažaldagain, mat laktásit birrasii ja eanageavaheapmái
Rávvagat doibmet vuoigatvuođalaš rávagirjin Sámedikki, stáhta ja gielddaid virgeoapmahaččaid ja eará guovddáš doibmiid barggus ja maiddái gaskanas ovttasbarggus.
Rávvagiid ulbmilin lea fállat informašuvnna, mii lea áiggedásis, sámiid vuoigatvuođalaš sajádagas ja virgeoapmahaččaid geatnegasvuođain sámiid ektui, ja ná ovddidit sámiid vuoigatvuođaid duođalaš ollašuvvama earret eará láhkaásaheami ovddideamis, lágaid ollašuhttimis sihke duopmostuoluid ja eará lágalašvuođagohcciid barggus. Rávvagat leat olggosaddon jagi 2021 suomagillii ja dat lea oažžumis neahttaveršuvdnan.
Sámiid vuođđolágalaš ja álbmotrievttálaš sajádat eamiálbmogin
Sámiin lea vuođđolágalaš vuoigatvuohta eamiálbmogin doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra. Sámiide lea vuođđolágas sihkkaraston giela ja kultuvrra guoski iešráđđen sámiid ruovttuguovllus. Sámiid vuoigatvuođa doalahit ja ovddidit árbevirolaš ealáhusaid kultuvrra dehálaš hápmin geahččaluvvo vuoigatvuođalaččat sihkkarastot máŋggaláhkai nu sisriikkalaš láhkaásaheamis go Suoma čadni riikkaidgaskasaš olmmošriektesoahpamušain ja eará áššebáhpáriin.
Sámiid guoski sisriikkalaš láhkaásaheami galgá heivehit sámiid vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođaid konteavsttas. Vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođat ásahit tulkonrámaid sektorguovdasaš láhkaásaheapmái. Sektorguovdasaš láhkaásaheapmi ii oaččo leat ruossalassii sámiid vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođaiguin. Riikkaidgaskasaš olmmošriektesoahpamušat meroštallet uhcimus suodjedási vuođđovuoigatvuođaide ja vuolit láhkaásaheapmái, man galgá ovddidit ja heivehit nu, ahte dan addin suodji ii báze vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođaid fállan uhcimus suodjedási vuollái.
Sámiid vuođđovuoigatvuođat ja iešmearridanvuoigatvuohta
Eamiálbmogiidda dovddastuvvo dán áigge ovddibu nannosut vuoigatvuohta oassálastit sin guoski mearrádusbargamii. Dákkár mearrádusbargamat leat ovdamearkan lágaid ollašuhttin ja láhkaásaheami ovddideapmi sihke hálddahuslaš plánaid ja mearrádusaid ollašuhttin. Eamiálbmogiid oassálastin galgá leat dakkár, ahte das leat duođalaš váikkuhusat mearrádusa loahppabohtosii.
Eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa deháleamos namuheaddjin lea duođalaš vejolašvuohta geavahit sihke hálddašit árbevirolaš eatnamiid ja čáziid ja oassálastit daid guoski mearrádusbargamii álot plánenmuttuin loahpalaš doaibmabijuide. Eamiálbmogiin lea vuoigatvuohta ásahit ja ovddidit álgovuđolaš mihttomeriid ja strategiijaid sin eatnamiid, čáziid ja daid guoski viidodagain gávdnon luondduriggodagaid ovddideami dahje geavaheami várás, maid virgeoapmahaččat galget vuhtiiváldit dáid guovlluid guoski doaimmain. ON:id eamiálbmogiid vuoigatvuođaid guoski julggaštusa 32 artikla geatnegahttá, ahte stáhtat ráđđádallet rehálaš mielain ja doibmet ovttasbarggus guoskevaš eamiálbmogiiguin dáid iežaset ovddastanorgánaid bokte oažžun dihte sin friija ja dihtui vuođđudeaddji ovdamiehtama (FPIC) ovdalgo stáhtat dohkkehit prošeavttaid, mat váikkuhit eamiálbmogiid eatnamiidda dahje guovlluide ja eará luondduriggodagaide, erenomážit ovddidettiin, geavahettiin dahje ávkingeavahettiin minerála- dahje čáhceriggodagaid dahje eará luondduriggodagaid.
Virgeoapmahaččaid ráđđádallangeatnegasvuohta Sámedikkiin
Sámediggelága 9 § lea guovddáš njuolggadus sámiid kulturiešráđđema ja iešmearridanvuoigatvuođa ollašuhttima várás. Paragráfas ásahuvvo virgeoapmahaččaid guoski ráđđádallangeatnegasvuođas. Paragráfa galgá tulkot riikkaidgaskasaš eamiálbmotvuoigatvuođa ásahan njuolggadusaid, dego eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuođa ja ovdamiehtanprinsihpa jurdagiin.
Friija ja dihtui vuođđudeaddji ovdamiehtanprinsihpas (FPIC) lea boahtán eamiálbmogiiguin gevvon ráđđádallamiid stivrejeaddji guovddáš vuoigatvuođaprinsihpa ON:id eamiálbmogiid vuoigatvuođaid guoski julggaštusa sihke riikkaidgaskasaš olmmošriektesoahpamušaid bearráigeahččoorgánaid tulkonvuogádaga bokte. Ovdamiehtanprinsihppa mearkkaša eandalii proseassa, mii guoská geatnegasvuođa geavvat kvalitehta dáfus meroštallon ráđđádallamiid, main instanssain, mat ovddastit eamiálbmoga, lea guovddáš rolla álggus loahpa rádjai, maiddái ieš ráđđádallanproseassas ja dan ravdaeavttuin soahpamis. Ovdamiehtanprinsihpa mielde eamiálbmoga ovddasteaddji oassebeliiguin ráđđádallo dan dihtii, ahte ožžojuvvo dain ovdamiehtan ovdalgo álgojuvvo doaibmabijuide, main sáhttá leat hedjonahtti váikkuhus eamiálbmoga kultuvrii ja vuoigatvuođaide. Eamiálbmoga iežas vuođustallon oainnus dan birra, dagahago juoga doaibmabidju mearkkašahtti hehttehusa sin kultuvrii, galgá leat nana mearkkašupmi virgeoapmahačča loahpalaš mearrádusbargamis.
Sámekultuvrra hedjonahttingielddus
Sámiid vuođđovuoigatvuohta doalahit ja ovddidit kultuvrra doallá iešalddes sisttis sámekultuvrra hedjonahttingildosa. Olmmošriektekomitea áššegeavadis hedjonahttingielddus dárkkuha gildosa dagahit eamiálbmotkultuvrii mearkkašahtti hehttehusa, mii mihtiduvvo dan guoski kumulatiivvalaš váikkuhusaid árvvoštallamiin. Mearkkašahtti hehttehusa vihkkedaladettiin dehálaš oassin lea dat, leatgo eamiálbmoga lahtut sáhttán oassálastit doarvái beaktilit mearrádusbargamii, masa laktáseaddji doaimmat sáhttet váikkuhit sin Siviilavuoigatvuođaid ja politihkalaš vuoigatvuođaid guoski riikkaidgaskasaš oktasašsoahpamuša (KP) sihkkarastán vuoigatvuođaide.
Suoma láhkaásaheamis sámekultuvrra hedjonahttingielddus lea girjejuvvon ruvkeláhkii, birassuodjalanláhkii sihke čáhceláhkii. Maiddái meahciráđđehuslágas, áidalasmeahccelágas, luonddusuodjalanlágas sihke biologalaš máŋggahámatvuođa guoski oktasašsoahpamušas, mii lea fámus Suomas, leat geatnegasvuođat, mat gusket sámiid vuoigatvuođaid. Dan lassin maiddái sámiid dáfus eará guovddáš lágaid ollašuhttimis galgá heivehit hedjonahttingildosa dallege, go lágat iešalddes eai sisttisdoala sámekultuvrra suoji.
Hedjonahttingildosis ii leat jearaldat dušše gildosis dagahit mearkkašahtti/mávssolaš/uhcánačča stuorát (norbmavuođus gitta) hehttehusa, muhto sihke KP-soahpamuš ja vuođđolága 17.3 § eaktudit virgeoapmahaččain aktiivvalaš doaimmaid sihkkarastit ja ovddidit sámiid árbevirolaš ealáhusaid doalaheami ja ovddideami, nu ahte dat seilot eallinfámolažžan maiddái boahttevuođas.
Stáhtaráđi diŋgon sámiid vuoigatvuođaid guoski dutkamušas lea ávžžuhuvvon, ahte sámekultuvrra hedjonahttingielddus girjejuvvo sámiid dáfus guovddáš lágaide.