Säʹmmlaid kuõskki vuõiǥâsnoormi toʹlǩǩummuš da suåvldummuš pirrõʹsse da mäddââʹnnma kuulli kõõččmõõžžin

Vuäppaz jurddjen lij taʹrjjeed ääiʹjtässʼsaž teâđ säʹmmlai vuõiggâdvuõđlaž sââʹjest da veʹrǧǧniiʹǩǩi õõlǥtõõzzin säʹmmlai årra, da nääiʹt õõuʹdeed säʹmmlai vuõiggâdvuõđi tuõttääʹššlaž teâuddjummuž jeeʹrab mieʹldd lääʹjjšiõtteem õõudâsviikkmõõžžâst, laaʹjji tåimmapiijjmest di duõmmišttmi da jeärrsi lääǥǥlažvuõttǩiõččji tuâjast. Vueʹppes lij õlmstõttum eeʹjjest 2021 lääʹddǩiõʹlle da tõt lij vuäǯǯmest neʹttčõõđtõsân.

Säʹmmlai vuâđđlääǥǥlaž da meeraikõskkvuõiǥõõzzlaž sââʹjj alggmeeran 

Säʹmmlain alggmeeran lij vuâđđlääǥǥlaž vuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da oouʹdeed jiiʹjjes ǩiõl da kulttuur. Säʹmmlaid lij vuâđđlääʹjjest staanum ǩiõlâs da kulttuurâs kuõskki jiõččvaaldâšm säʹmmlai dommvuuʹdest. Säʹmmlai vuõiggâdvuõđ tuõʹllʼjed da õõuʹdeed äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji harjjtummuž kõskksâjjsaž kulttuur nääʹllen põõrǥât vuõiggâdvuõđi peäʹlnn staanâd määŋg nalla nuʹt meersaž lääʹjjšiõttummšest ǥu Lääʹddjânnam čõõnni meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžžin da jeeʹres äʹššǩiiʹrjin.

Säʹmmlaid kuõskki meersaž lääʹjjšiõttummuž âlgg suåvlded säʹmmlai vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi konteeʹkstest. Vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđ peʹjje toʹlǩǩeemraam sektoormeâldlaž lääʹjjšiõttummša. Sektoormeâldlaž lääʹjjšiõttummuž ij vuäǯǯ reiddlâʹstted säʹmmlai vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđivuiʹm. Meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžž meäʹrte uuʹccmõs-suõjjtääʹzz vuâđđvuõiggâdvuõđid da vueʹlab lääʹjjšiõttummša, kååʹtt âlgg viikkâd ooudâs da suåvlted nuʹt, što tõn taʹrjjeem suõjj ij pääcc vuâđđ- da ooumažvuõiggâdvuõđi taʹrjjeem uuʹccmõs-suõjjtääʹzz vuâlla.

Säʹmmlai vuâđđvuõiggâdvuõđ di jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõtt

Alggmeeraid tobdsted ânnʼjõõžžâst ääiʹjbuužž ravvsab vuõiggâdvuõđ vuässõõttâd tõiʹd kuõskki tuʹmmstõktuõjju. Näkam tuʹmmstõktuâj lie õuddmiârkkân laaʹjji tåimmapiijjmõš da lääʹjjšiõtteem õõudâsviikkmõš di vaaldšmallaš plaani da tuʹmmstõõǥǥi čõõđtummuš. Alggmeerai vuässõõttmõš âlgg leeʹd nåkam, što tõʹst lie tuõtt vaaiktõõzz tuʹmmstõõǥǥ lopp-puʹhttma.

Alggmeerai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ tääʹrǩmõs nõõmteeʹjen lij tuõtt vueiʹttemvuõtt ââʹnned di vaaldšed äʹrbbvuõđlaž jânnmid da čääʹccvuuʹdid da vuässõõttâd tõiʹd kuõskki tuʹmmstõktuõjju pâi plaanâmpooddin loopplaž tååimai räjja. Alggmeerain lij vuõiggâdvuõtt piijjâd da õõuʹdeed vuõss-sâjjsaž tääʹvtõõzzid da strategiaid määddeez, čaaʹʒʒeez da tõiʹd kuõskki vuuʹdin åårrai luâttväärai õõudâsviikkâm leʹbe ââʹnnem vääras, koid veʹrǧǧneeʹǩǩ âʹlǧǧe väʹldded lokku täid vuuʹdid kuõskki tååimain. ÕM alggmeerai vuõiggâdvuõđid kuõskki čõõđtõõzz 32 artikla õõlǥat, što riikk saǥstâʹlle veeʹlpteʹmes miõlâst da toiʹmmje õhttsažtuâjast kõõččmõõžžâst åårrai alggmeeraivuiʹm täi jiiʹjjes eeʹttkõʹsttiorgaani pääiʹǩ, što vuäǯǯa tõi luõvâs da tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttmõõžž (FPIC) õuʹddel ǥu riikk preʹmme haʹŋǩǩõõzzid, kook vaaikte alggmeerai määddaid leʹbe vuuʹdid da jeeʹres luâttvääraid, jeäʹrben teʹl ǥu lie õõuʹdeʹmen, ââʹnnmen leʹbe äuʹǩǩeʹmen mineraal- leʹbe čääʹccvääraid leʹbe jeeʹres luâttvääraid.

Veʹrǧǧniiʹǩǩi saǥstõõllâmõõlǥtõs Sääʹmteeʹǧǧin 

Sääʹmteʹǧǧlääʹjj 9 § lij kõskksâjjsaž šiõttõs säʹmmlai kulttuurjiõččvaaldâšm da jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ čõõđ viikkâm diõtt. Paragraafâst šiõtteet veʹrǧǧniiʹǩǩid kuõskki saǥstõõllâmõõlǥtõõzzâst. Paragraaf âlgg tuʹlǩǩeed meeraikõskksaž alggmeervuõiggâdvuõđ šiõtteem šeâttmõõžži, mâʹte alggmeerai jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ di ouddmiâsttâmvuâđđjurddi čuõvâst.

Luõvâs da tiõttu vuâđđõõvvi õuddmiâsttâmvuâđđjurddjest (FPIC) lij šõddâm kõskksâjjsaž tuõʹllʼjum saǥstõõllmõõžžid ohjjeei vuõiggâdvuõttvuâđđjuurd ÕM alggmeerai vuõiggâdvuõđid kuõskki čõõđtõõzz di meeraikõskksaž ooumažvuõiggâdvuõttsuåppmõõžži vuåppâmorgaani toʹlǩǩeemvueʹjj pääiʹǩ. Õuddmiâsttâmvuâđđjuurd miârkkšââvv õuʹddel puk proseeʹss, kååʹtt kuâskk õõlǥtõõzz mõõnnâd čõõđ tääʹzz peäʹlest meäʹrtõllum saǥstõõllmõõžžid, koin alggmeer eeʹttkõʹstti instaansin lij kõskksâjjsaž rool aalǥâst loopp räjja,  jiõčč saǥstõõllâmproseeʹssest da tõn ruõbddmääinain suåppmõõžžâst še. Õuddmiâsttâmvuâđđjurddi mieʹldd alggmeer eeʹttkõõʹsti vueʹsspieʹlivuiʹm saǥstõõlât põrggmõšân vuäǯǯad tõin õuddmiâsttmõõžž õuʹddel ǥu ääʹljet tååimaid, koin vuäitt leeʹd rââʹžžeei vaaiktõs alggmeer kulttuuʹre da vuõiggâdvuõđid. Alggmeer jiiʹjjes vuâđđõttum vuäinnmõõžžin âlgg leeʹd raavâs teäddärvv veʹrǧǧneeʹǩǩ loopplaž tuʹmmstõktuâjast tõʹst, šõõddât-ij kååʹtt-ne tåimm eežžat hääiʹt tõi kulttuuʹre.

Sääʹmkulttuur rââʹžžeemǩiõld 

Säʹmmlai vuâđđvuõiggâdvuõtt tuõʹllʼjed da ooudâs viikkâd kulttuurâs âânn jiijjstes seʹst sääʹmkulttuur rââʹžžeemǩiõlddi. Ooumažvuõiggâdvuõttkomitea vueʹjj mieʹldd rââʹžžeemǩiõld miârkkšââvv ǩiõlddi šõõddted alggmeerkulttuuʹre eežžat hääiʹt, koon metteet tõn kuõskki kumulatiivlaž vaaiktõõzzi ärvvtõõllmõõžžin. Eežžat hääiʹt vieʹsseʹmen kõskksaž vueʹssen lij tõt, lie-ko alggmeer vuäzzla vuäittam vuässõõttâd nokk viõusâld tuʹmmstõktuõjju, koozz kuulli tååim vuäiʹtte vaaikted sij MP-suåppmõõžž (meerlažvuõiggâdvuõđid da poliittlaž vuõiggâdvuõđid kuõskki meeraikõskksaž takaisuåppmõš) staanâm vuõiggâdvuõđid.

Lääʹdd lääʹjjšiõttummšest sääʹmkulttuur rââʹžžeemǩiõld lij ǩeeʹrjuum kuåivâsläkka, pirrõs-suõjjlemläkka di čääʹccläkka. Säʹmmlai vuõiggâdvuõđid seʹst õõʹnni õõlǥtõõzz lie še meäʹcchalltõslääʹjjest, poostaijânnamlääʹjjest, luâttsuõjjlemlääʹjjest di Lääʹddjânnmest viõǥǥâst åårrai biolooglaž määŋglaaǥǥanvuõđ kuõskki takaisuåppmõõžžâst. Tän lââʹssen säʹmmlaid juuʹrdeeʹl jeeʹres kõskksaž laaʹjji tiuʹddepiijjmõõžžâst âlgg suåvlted rââʹžžeemǩiõlddi še teʹl, ǥu lääʹjj jiijjstes jie ââʹn seʹst sääʹmkulttuur suõj.

Rââʹžžeemǩiõlddjest ij leäkku kõõččmõš tåʹlǩ ǩiõlddjest šõõddted eežžat/miârkteei /occnja šuurab (normmvuâđast ǩidd ååreeʹl) hääiʹt, peʹce nuʹt MP-suåppmõš ǥu vuâđđlääʹjj 17.3 § õudlde veʹrǧǧniiʹǩǩin aktiivlaž tååimaid staanâd da õõuʹdeed sääʹm äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjji tuõʹllʼjummuž da õõudâsviikkmõõžž, nuʹt što tõk seilla jieʹllemviõkksen še puäʹđlvest.

Sääʹmkulttuur rââššeemǩiõlddi ǩeeʹrjummuž säʹmmlai peäʹlnn kõskksaž laaʹjjid lij siâzztõllum riikksuåvtõõzz tiʹllʼjem säʹmmlai vuõiggâdvuõđid kuõskki tuʹtǩǩummšest.